Konkurentsija, nazõvajetsa

Mõned asjad ikka arenevad siin Venemaal!

Aasta tagasi siia kolides võtsin selle, mis oli. Interneti, mis küll kiire, aga selleks, et saata oma videofaile, ikka piinavalt aeglane. Pakkimata minut kulges Eestisse umbes täpselt pool tundi. Minu idee, et võiks ju rohkem maksta, kui saaks kiiremini, langes mõistmatutele plassnägudele.

Aga aeg läheb ja teenusepakkujaid tuleb juurde. Täna tuldi ja pandi uus kaabel. Just - täna. Mis sest, et tellisin alles eile. Venemaa mõistes üüratu kiirus. Eelmine kord tulid montöörmehed alles kolmandal katsel, olles mind enne sundinud kaks päeva lihtsalt kodus ootama.

Selle juures ei tundugi pisiasi, et oma rooteri pidin ise seadistama, sest montööridele käis see üle jõu, enam kuigi tähtsana. Kuigi - kui raske on siis aru saada, mis aparaadil peab laskma ise I.P. aadressi leida ja millisele sunniviisiliselt ette anda? Vastu rindu tagudes - mina mõtlesin välja, nö spetsialistid aga mitte :)

No olgu... ainult et tööpuudusest vist siin jätkuvalt rääkida ei saa. Tundub küll, et vähemalt netispetsialistiks saab jätkuvalt ka "inimene tänavalt". Ehk - Venemaa on endiselt kõigi võimaluste maa.

Aga nett - sõltuvalt kellaajast varasemast kuni 20 (!) korda kiirem!

V Moskvu, v Moskvu...

Ja tagasi "suure kodumaa" pealinnas. Liblikas küll mälestus suvisest Eestist. Seekord läks täppi, peale ühe suure hüdrojaamaõnnetuse ei sündinudki siin augustis ei sõda ega midagi. Võis vabalt ka "väiksel kodumaal" leiba teenida ja suve nautida :)

Aga nüüd, kui "suurega" kohtumise juures pea alati kohustuslikult kaasnevad pisikud korralikult kerest välja saab, taas lugude kallale. Ehkki siin on selgelt veel tunda suverammestust - tänavad õhtuti lausa kestendavad tühjaksjoodud õllepurkidest, kuid rahvast ja trügimist päeviti nagu väga ei tunnetagi - loodetavasti ka uuel hooajal põnevatest teemadest puudust ei tule.

Rääkimata naabritest. Moldovast, kust pärast valimisi tulevad kõige peadpööritavamad kuulujutud poliitilistest arengutest. Ukrainast, mida ootavad jaanuaris vist viimaks tõesti valimised ja küllap järjekordne gaasisõda. Ja muidugi meie kõigi lemmikust, ettearvamatust Batkast...

Ootamas kohe aga Moskva päev, kuhu saabub eeskätt kohale noorus Moskva oblastist :) ja ei teagi, mis saab sel aastal opositsiooni meeleavaldustest - viimane lõppes tõhusa džuudovõttega - kõik osavõtjad nabiti kinni juba metroost väljudes ja kogu lugu. Kahju, ei saa videopilti ega midagi.

Ja ometi, ja ometi... mitmed märgid näitavad, et Kremlis tõsiselt käärib, Medvedevi-Putini ühistele Sotšipiltidele vaatamata. Suvi on surnud, elu alaku!

Valgevenesse, näoga Euroopa suunas

"Kohtumiseni jaanuaris!" hüüdsid Moldova valimisi vaatlemas käinud ajakirjanikud.

Pea võimatu on ette kujutada, mida mõtlesid need, kes kirjutasid Moldova põhiseadusesse sisse seadusandliku tuumapommi. Mis kasu sellest, et nö läänelik opositsioon tõukas võimult kommunistid, kes kasutasid positsioonide säilitamiseks ka sõltumatute vaatlejate hinnangul kõikvõimalikke räpaseid trikke. Mis kasu sest, et vikerkaarekoalitsioon pani seljad kokku ning suutis erimeelsuste kiuste moodustada valitsuse. Põhiseadus nõuab, et parlamendil tuleb valida president, seda 61 häälega 101-st. Seda ülekaalu pole aga kellelgi.

Niisiis - kui ei sünni imet, läheb parlament jälle laialisaatmisele. Uusi valimisi ei saa teha enne uut aastat. Ja seni jätkavad vana kommarist president Voronin ja vana kommarite valitsus.

Ja see on õnnetuseks kogu Moldovale. Mitte, et kommunistid per se halvad oleksid. Aga see, mida nad enne valimisi korda saatsid - jõhker propaganda televisioonis oleks ehk leebe näide Tallinna käitumisest, kui sellega poleks kaasnenud sadade (!) sageli täiesti süütute inimeste vahistamine - tuues ettekäändeks parlamendi mahapõletmist aprillis - ja piinamine. Ikka nii, korralikult, Valgevene kombel.

Jah, Valgevene on see, kuhu riik kommunistide all kiirelt suundub. Ehkki näoga seisavad valitsejad Euroopa ja euroopalike väärtuste suunas. Veel samm edasi ja Eestil tuleks tõsiselt kaaluda sellise režiimi toetamise jätkamist.

Ja ometi pani rahvas seljad kokku, lauspropagandale vaatamata. Ometi oli jälle võimalus pöörata seda Euroopa vaeseimat, segaduses identiteediga riiki õiges suunas. Kui vaid seda põhiseadust ees ei oleks...

Soome-ugri disko

Sattusin korraks Karjalasse, kus noored soome-ugri aktivistid arutavad võimalusi oma rahva päästmiseks pildil oleva põdra saatusest. Esmamuljed pole just parimad - üksikud aktivistid võivad pingutada (või vaielda, redaktsioonikomisjone moodustada jne), kuid reaalselt leiavad vähesed soome-ugri noorest põlvkonnast mingitki mõtet olla midagi muud kui venelane.

Jah, koguni Vene riik aitab kaasa nende kultuuri arengule. Soome ja Eestigi. Aga poliitiliselt ei anna see kaasa midagi. Marimaal näiteks on esinduskogus vaid kolm mari. Teised hääletavad - nagu ikka - Ühtse Venemaa poolt.

Ei no, ega ei peagi ju tingimata kõik rahvuslikku joont mööda käima. Aga siinsetest soome-ugri rahvastest on saanud eeskätt muuseumieksponaadid. Ainus väike lootus ehk noortel: näiteks on muutunud ootamatult populaarseks ugri disko. Kuid ikkagi - kui üldse, läheb peale soome, mitte aga näiteks vepsa keel. Extincion in progress.

Putini kondoom maharullimisel

"Jumal on armuline, Vladimir Vladimirovitš lubas end valida 333. korda riigijuhiks!" hõiskas Moskvas alanud õllefestivali avamisel konferansjee. Ja rahvas huilgas naerukrampides vastu.

MIDA??!!! Jutt käib KGB taustaga riigi teisest (mõnedel väidetel jätkuvalt esimesest) mehest. Mis naljatlemine??

Aga Venemaa on vähemalt tunnetuslikult muutunud. Ei, OMON teeb demonstrantidega ikka 1:0. Ja jõuametkonnad ja ideoloogiateenistus on kindlalt tema ametkonna käes.

Ja ikkagi. Obama löök, kus ta võrdles Putinit mehega, kel üks jalg minevikus (loe: hauas), osutus hästi sihituks. Propaganda propagandaks, venelased ei võta enam Putinit kõikvõimsana.

Ja uus tulevik on see, mida nägin Seligeri laagris (jah, sellessamas, mida enne korraldasid Našid). Seal on putinismist, kui veel mõned leninlikud õpetussõnad välja arvatud, käed puhtaks pestud (vt pilt). Valitsevad tolerantsus, õppimine, innovatsioon - see, mida tuleviku Venemaa vajab.

Kui üks mu hea tuttav Vene ajakirjanik võrles Našit kasutatud kondoomiga, siis Putini kohta nii konkreetselt veel öelda ei saa. Aga maharullitav, tundub küll. Pole teda enam vaja. Putš on läbi, härrased, Venemaa tuleb tagasi!

Moskva-Seliger

Nii, vahelduseks jälle Venemaal. Öösel Seligeri järve äärde. Varem olid seal našistide laagrid, nüüd võib aru saada, et loomingulise suhtumise tõttu rahasse võttis riik noorte harimise üle :) Muidu tore laager, kus varem olnud häbipostis Eesti juhid jne, eks siis näis, mis seekord. Igatahes esimesest päevast on teada, et sinna minna üritanud gazeta.ru ajakirjanikud saadeti pikema jututa tagasi.

Aga täna oli vahva üritus. Venelased said vajutada Clintoni poolt kingitud reset nupu koopiat ja soovida Ameerikale ja Venemaale head. Ja see nupp oli ikka perezagruzka mitte peregruzka nagu originaalis :) Igatahes muutub Moskva seoses Obama visiidiga kindluslinnaks, võib lugeda.

Papist Medevedevit koheldi aga igal juhul viisakamalt kui tema ameeriklasest kolleegi (aitäh Silverile foto eest). Eks ta ole...

Mama anarhia!

Väike ringreis mööda kaht päris- ja üht poolriiki seekord läbi.

Abhaasia on mõnus, aga infrastruktuur väga puudulik. Ent kellele meeldib puhata kesk varemeid ja toredaid, ehkki liigagi sageli narkolaksu all olevaid inimesi ja joobes Vene sõdureid ja kes ei hooli sellest, et mitte alati ei tule kraanist vett jne, siis rannal pole ju viga (kuigi on prügine) ja loodus lihtsalt suurepärane.

Tegelikult vaatavad kohalikud ehk alles praegu pärast 92.-93. aasta sõda lootusrikkalt tuleviku poole, sest Venemaa on neid tunnustanud ja annab ka raha. Tee-ehitus käib. Potentsiaal on piirkonnal suur, kuid liigagi kasutamata. Näis, mis poliitilisest patiseisust saab, mulle endale tundub, et vähemalt demokraatliku arengu poolest on nad riigi staatuse peaaegu ära teeninud. Kuigi jah, grusiinina seal elada väga kerge just pole.

Venemaa Musta mere rand tervitab külalisi tuntud headuses, eriti praegusel aastaajal pole ka rannad veel sardiinikarbid.

Aga kõige mõnusama mulje jättis üllataval kombel Kiiev. Seal kehtib juba aasta otsa sisuline anarhia. Valitsus teeb oma tegemisi, rahvas oma. Võrreldes Moskvaga totaalne vabaduse tunne, kohe täielik kergendus tuleb peale. Ja kummatigi see toimib. Aga eks Ukraina on ka maa, kus kunagi tegi tegusid batka Mahno :)

Igatahes: kõik Kiievisse! (ja muide, seal on praeguse hrivna kursiga sigaodav, tunne nagu ilmselt kunagistel Soome turistidel)