Saturday, November 29, 2008
Kommunismiga konets
Venemaal käivad kompartei kongressi taustal jälle jutud, et Vladimir Iljitši ootab varsti mausoleumi asemel haud. Et ühiskond olla selleks viimaks valmis.
Arvata võib, et ongi. Kuid veel tõenäolisemalt on tegemist sarnase pseudoteemaga nagu meie pronksmehe puhul. Kus tekitatakse ühiskonnas kunstlik vastasseis, et tähelepanu kriisilt ära juhtida. Kommunistid on hääbuv jõud, häda siis nende peal talluda.
Muidu aga pole kommunismi enam ammu. Kõige rohkem ehk märkab seda korteris, kus vesi, nii külm kui soe, on tasuta ja peamiseks temperatuuri reguleerimise vahendina toimib jätkuvalt õhuaken. Ka Moskva metroo sõidab veel suhteliselt odavalt, ehkki kallineb kohe. Aga näiteks rongipiletite hinnad on juba niivõrd pöörased, et pakuvad tõsist "konkurentsi" lennukitele. Moskvas väljas söömisest parem ei räägi, üks odavamaid roogi siin on suši!
Ideoloogiaga on see-eest tehtud täispööre. Jah, Teist maailmasõda austatakse. Veidi seetõttu ka Stalinit. Aga muidu taastab Vene meedia tsaaride kultust. Ja kõikjal ehitatakse uuesti üles kommunistide õhku lastud pühakodasid.
Ei saanud kommunism usust jagu, Kristus osutus viimaks ikka tugevamaks...
Snaiper!
Sain hakkama üllatava saavutusega - käisin Kalašnikovi muuseumis, kus oli võimalik tiirus tulistada. Ja kõik kümnesse - terroristile pähe, sõdurile südamesse, märklauale keskele. Kohalikud tulid kättpidi õnnitlema, et kus nii laskma õppinud? Aga polegi kuskil, elus ehk paarikümnel korral tulistanud varem. Tea siis, pime õnn või mis iganes.
Aga nüüd pärast väikest pausi Moskvas tagasi. Käisin korra Eestis pabereid ajamas ja siis Iževskis soomeugri ajakirjanike kokkutulekul. Seal ka Kalašnikovi muuseum.
Ugrimugri konverentsi kohta... kuidas nüüd viisakalt öelda - kui kuulsin kuuendat ettekannet teemal kui hea on "Venemaa föderatsiooni president Dmitri Anatoljevitš Medvedev", pidasin paremaks lahkuda. Ja mis kõige hullem, sama väljendit pidin kuulama ka õhtustel nö südamest südamesse vestlustel. Kreml on saanud hakkama suurepärase saavutusega. Jah, inimesed kardavad, aga ei midagi enamat, kui et vale sõna korral raha enam ei saa. Ja ongi kõik lojaalsed.
Muidu on Iževsk Vene relvatootmise keskus. Ja kui nii võtta, siis kontrollivad soomeugrilased täiesti märgataval määral Vene relvatööstust, neid on seal ikkagi oma 30% jagu.
Sattusin juttu ajama ka töölistega, kes rääkisid uhkusega Iskanderi rakettidest. Tea, kas mõne sõjasaladuse ka välja lobisesid, kuid olid sügavalt nördinud, kui ütlesin, et väidetavalt pole nad nii head midagi. Kinnitasid, et on küll. Kes teab.
Kuid jah - neid ootavad ees halvad ajad. Kriis on nii tõsine, et isegi Vene relvatootmise südames ei päääse suurtest vallandamistest. Nagu üks inimene väitis, siis u 40 000 töökohta läheb kohe - seda 600 000 inimesega linnas. Nii et vaatamata suurtele sõnadele ei jätku raha isegi relvadele...
Friday, November 14, 2008
Uus tsaar 12-ks aastaks
Nii, mõnikord rahvusringhäälingu uudistesse kõik Venemaal sündiv ei mahu. Siit eilne väike lugu, mis eetrisse ei jõudnudki. Noh, ei midagi erilist, lihtsalt Moskvas hetkel peateema, spekulatsioone täis, Putini ja Medvedevi tagasihoidlikele kinnitustele vaatamata.
Venemaa riigiduuma valmistub kiirkorras muutma põhiseadust, et pikendada presidendi ametiaega seniselt neljalt kuuele aastale. Võimalik, et juba homme (täna - reedel) kiidab parlament muudatused heaks.
--
President Dmitri Medvedev ei raisanud aega, et aastakõnes üllatuslikult välja pakutud lubadust realiseerima hakata. Temast saab esimene riigipea, kes hakkab muutma 1993. aastast kehtivat põhiseadust. Ettepaneku läbimineku korral valitseb tulevane Venemaa riigipea enam korraga mitte neli vaid kuus aastat.
Selles, et presidendi ettepanek läbi läheb, ei kahtle siin Venemaal aga keegi. Lisaks parlamendile peavad selle kiitma heaks ka kaks kolmandikku regionaalseid esinduskogusid, aga võib eeldada, et kõige tõenäolisemalt annavad oma toetuse kõik piirkonnad. Praeguste plaanide järgi läbib ta riigiduumas aga kõik kolm lugemist juba esimesel päeval ehk siis homme.
Eeskätt käivad Moskvas muidugi spekulatsioonid selle ümber, et kelle jaoks presidendi ametiaja pikendamine mõeldud on – kas Medvedevile või hoopiski praegusele peaministrile Vladimir Putinile? Ja et kui Putinile, siis kas laseb ta end tagasi valida kohe järgmisel aastal või ootab ikkagi Medvedevi ametiaja lõpuni?
Kremli allikad on siin ajakirjanikele rääkinud, et tegemist pole mitte Medvedevi, vaid justnimelt Putini plaaniga, mis töötati välja juba eelmise aasta keskel. Aga nad tunnistavad ka, et kogu arutelu varjab täielik saladusteloor, umbes sarnane nagu enne Medvedevi nimetamist presidendikandidaadiks. Ehkki kuuldusi presidendi ametiaja pikendamisest oli olnud varemgi, tuli selle väljaütlemine väidetavalt ka kõrgematele ametnikele täieliku üllatusena. Näiteks ei suutnud keskvalimiskomisjoni esimees Vladimir Tšurov pärast Medvedevi kõnet ajakirjanikele muud öelda, kui et süsteem on valmis... aga mingeid lisadetaile ta ei pakkunud. Nii jäävadki ka kõik praegused spekulatsioonid justnimelt selleks – spekulatsioonideks.
Aga täpsemate andmete puudumisel on kuulujutte palju. Nii räägitakse, et Putin vihkab oma peaministri ametit tõeliselt ja praktiliselt valitsuse tööd ei juhata. Kummatigi on ka Vene press hakanud viimasel ajal, eriti finantskriisi tingimustes, hakanud kirjutama Putinist suurema kriitikaga kui kunagi varem.
Ka presidendi ametiaja pikendamisel on mõistagi oma kriitikuid. Ja mitte üksnes liberaalsest opositsioonist – ka näiteks osad kommunistid leiavad, et president võiks praegu tegelda pigem majanduse päästmise kui teisejärgulise põhiseadusmuutmisega.
Ja esimese selgelt nähtava märgina Venemaad kägistavast kriisist teatas Keskpank üleeile, et laiendab valuutakoridori, mille raames rubla saab kõikuda. Sisuliselt tähendab see järkjärgulist devalveerimist 10-15% jagu. Seda pärast arenguid, mil keskpangal on tulnud maksta rubla toetuseks koguni seitse miljardit dollarit päevas. Ja kus naftatoodang on kukkunud kuni veerandi võrra – rääkimata langenud hindadest.
Väga selget arusaama, kuidas selle kõigega toime tulla, vähemalt nähtavalt ei paista. Kuid tulevasel valitsejal ongi rohkem aega – kõige tõenäolisemalt jääb järgmine president Venemaa etteotsa vähemalt 12-ks aastaks.
Thursday, November 13, 2008
Kes ütleb, et Moskvas pole sõnavabadust
On, on, pimedas, kui kedagi ei sega (pilt Vabaduseraadiolt).
Eile tulid kuni paarsada aktivisti õhtupimeduses Majakovski väljakule, et väljendada toetust Jukose vangi mõistetud eksjuristile Svetlana Bahminale.
Kuueks ja pooleks aastaks trellide taha saadetud Bahmina on seitsmendat kuud rase ning lebab vangla haiglas. Eelmisel kuul "tunnistas ta oma süüd" ning palus Venemaa presidendilt Dmitri Medvedevilt armu.
Kuid siis hakkasid sündima kummalised asjad. Rohkem ei lähedasi ega advokaati tema haiglavoodi juurde ei lastud. Hiljem teatati, et ta on vabatahtlikult oma palve tagasi võtnud.
Miks küll need paarsada inimest Majakovski väljakul seda vabatahtlikkust kuidagi uskuda ei tahtnud?
Monday, November 10, 2008
Valge maja ja surnupealuu
Ilmar saatis lingi sellisest toredast ettevõtmisest, millega seltskond noori hakkama sai. Laseriga surnupealuu ja säärekondid Valge maja peale. Umbes sarnaseid projektsioone on vist kasutatud ka Eesti saatkonna peal.
Pool tingimust sõjaks täidetud
Saturday, November 8, 2008
Minust sai kõrgema klassi inimene
Venemaa nimi on Lenin, Venemaa nimi on Stalin
Käisin eile kommunistide marsil. Punalippude meri, plakatid kirjadega "Hääletage Stalini poolt". Ja teekond palistatud sisevägede sõduritega, nurkadel passimas kilpide, kumminuiade ja kiivritega OMONlased. Kaugemal seismas rivi rivi järel suuri sõjaväemasinaid.
Vladimir Iljitš Lenin tervitab endiselt Punase väljaku mausoleumis oma külastajaid. Nõukogude hümni võimas viis kõlab Venemaal jätkuvalt. Kommunistid punalippude all marsivad ikka veel.
Aga see kõik näib justkui tervitaksid meid kummitused. Vladimir Iljitši juurde lubatakse vaid mõnedel päevadel ja kindlatel kellaaegadel. Hümnil on isegi viis teinekord raskesti äratuntav, rääkimata uutest sõnadest. Ning punalipud lehvivad küll – aga mitte täna Punasel väljakul, kuhu neid uued võimud ei luba. Ja kunagine kommunistliku riigi pühamu – Lenini mausoleum on muutunud nii tähtsusetuks, et teinekord – nagu näiteks Teise maailmasõja lõpu pidustuste puhul – pole patt teda kinnigi katta.
Räägitakse, et kommunistide võim sai lõpliku alguse mitte Nõukogude Liidu varisedes, kui neil oli veel võimalik tagasi tulla. Aga oma šansi magasid nad ikkagi maha. 1996. aastal võitis kommunistide juht Gennadi Zjuganov presidendivalimiste esimese vooru – ja läks siis sanatooriumisse puhkama. Boriss Jeltsin esitas samas koos oligarhidega nii võimsa valimisshõw, et väljus ikkagi võitjana. Pettuse abil või mitte, võta täna enam kinni, aga fakt, et kommunistisid õigel ajal reageerida ei suutnud.
Mida kujutavad nad endast täna? Kui vaadata elektoraati, siis selgelt väljasurevat jõudu. Eks hääletavad nende poolt mõned pensionärid ja veteranid. Ning natuke on neil ka noori, kuid oluliselt pole kommunistid suutnud neid kaasata. Võimalik, et neil on ühiskonnas toetust nii viiendiku jagu, kuid valimistel oleks üllatav, kui nad üle tosina protsendi saaksid.
Arvuliselt polekski see ehk nii marginaalne, aga tegemist on ilmselt läbinisti korrumpeerunud jõuga. Bolševistlik doktriin iseenesest ei tohiks kompromisse lubada. Nemad aga nö andsid end ära juba aastate eest, kui väikeste vastutasude eest nagu nõukogude hümni viis loobusid sisuliselt võimudele vastu töötamast. Ja kui avaliku saladusena hakkasid sarnaselt teistele müüma kohti oma valimisnimekirjades.
Täna on tegemist mugava opositsiooniga, kes lubati parlamenti ainult tingimustel, et nad räägiksid mida vaja ja ei kopika eest rohkem. Neid endiselt juhtiv Zjuganov nõuab küll endiselt sotisaalsemat poliitikat, ent pole välja tulnud ühegi sisulise initsiatiiviga.
Isegi neile jäänud sümbolid kaovad vaikselt. 7. novembri asemel on nüüd Venemaal vaba päev hoopiski neljandal. Lilli said nad viia mausoleumi jalamile eile, aga täna kuuluvad neile vaid Puškini ja Teatri väljak.
Ja muidugi jäävad neile koduleheküljel väljahõigatud loosungid oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks... Au Suurele Oktoobrile! Elagu Nõukogude Sotsialistlik Venemaa! Venemaa nimi on Lenin, Venemaa nimi on Stalin! Elagu...
Fašistid Moskvas - Batka õnnitleb või ei?
Minu kolleeg ja tulevane operaator Anton kirjeldas toredat jutuajamist Valgevene telekanali töötajatega. Neil õnnestus saada kenasti linti, kuidas OMON kohalikke skinheade türmi vedas. Tehnika on valgevenelastel hea, 400 dollarit ja materjal üle satelliidi reaalajas Minski.