Eesti veri päästab Venemaa

Oleks rohkem sellisid inimesi kui nägime Esto-Sadokis, oleks Venemaa hoopis teine riik. Milline energia neis pulbitseb - ja milline õiglustunne. Nad on valmis kaitsma oma õigusi pealetungiva olümpia vastu niisuguse vitaalsusega (ehedaim näide muidugi pildil olev Aleksandr Naeltok), mis meenutab ehk rohelise liikumise alguspäevi fosforiidisõja künnisel.

Tegelikult jäi aga vägisi mulje, et A.H. Tammsaare sai oma tegelaskujude prototüübid just seal, Kaukaasia eestlaste juures, kui oma tuberkuloosi ravis. See Tõe ja Õiguse tagaajamine, ülim enesekindlus ja kangekaelsus - ehe ürg-Eesti seeme!

(Muide, vahepalana: kuidas Tammsaare tuberkuloosist jagu sai? Mäestikuõhk ja kaks korda päevas vastlüpstud, antigeene täis piima - kuue kuu pärast polnud surmahaigusest jälgegi.)

Aga võib-olla polegi küsimus niivõrd eesti geenides kui selles, et nad on äsjaste väljarändajate lähedased järeltulijad. Rahutute esivanemate veri möllab :) Igatahes, edu neile!

Ökokatastroofi-olümpia

Don't pave paradise to put up a parking lot!

Valus, hinnaga Putini raudse tahte all tuuakse Sotši olümpiamängud. Sest küsimus pole Sotšis, mängud toimuvad Krasnaja Poljanas, mille kõrval asub eestlaste küla Estosadok. Kohalikele tähendavad mängud valdavalt vaid viletsust ja ilmselt vajadust oma kodud igaveseks maha jätta. Siinne ökosüsteem aga hävib.

Sest tegemist on hingematvalt ilusa ürgloodusega, kus mägedest voolavad välja otse narsaaniallikad, ringi uitavad karud ja muud metsloomad ja jõgi oli veel hiljuti täis forelle.

Oli. Kalad paistavad olevat ehitustööde esimene selge ohver. Teine on mets - ja küllap koos sellega siis ka sealne loomariik. Kui olümpiarajatised valmis saavad, siis on paradiisi asemel betoonist õudusunenägu, kus küll ehk täitsa hea suusatada, aga ilma igasuguste elamusteta.

Kahjuks ei hakka keegi selliste "pisiasjade" pärast olümpiat boikottima ja kahjuks ei hakka Vene riik nende pärast ammugi midagi oma plaanides muutma.

Lihtsalt - siin võidetud medalitel on surmahõng, igaveseks kaotatud paradiisi kõdulehk küljes. Ja ärgem öelgem, et meie pole järjekordse puutumata laigukese hävingule kaasa aidanud. Ainult selle nimel, et äkki õnnestub "meie poistel" uhkelt defileerida.

Kõik spordi nimel!

Valgevene mõtteviis laieneb - aga miks ometi?

Sotši pidi olema see koht, kus pannakse alus uuele Venemaale. Linnapea ennetähtaegsed valimised pidanuks näitama, et Kreml suudab kohaneda ning vähemalt kohalikul tasandil juurutada taas demokraatiat. Ikkagi on Sotši ju olümpialinn!

Sestap on gorod-kurort praegu paksult täis välismaalastest ajakirjanikke, kellest paljud jälgisid põnevusega siinset debatti nädalaid, justkui oleks küsimus USA uue presidendi isikus. Ja kõik oli võimas - 26 kandidaati!

Aga siis ütles Kremli närv üles. Valimisteks jäeti järgi vaid kuus. Kogu meedia suleti kõigile. Ainukesena näitasid telekanalid Ühtse Venemaa kandidaati ja praegtust linnapea kohusetäitjat Anatoli Pahomovit. Kes loomulikult ka ülivõimsalt võitis.

Ehk - täpselt nagu Valgevenes. Nii nagu ka diktatuuririikidele iseloomulik ülisuur eelhääletajate protsent.

Sõnaga, ei tahetudki paremat, aga tehti nagu alati - ja milleks siis kogu see tsirkus! Tehku nagu alati, aga peab seda siis kõiki vaatama kutsuma?

Muide, Valgevenega võrreldes tulid kohe heldinult meelde sealsed poolerootilised lasteshowd (vt pilt tänasest Sotši valimisjaoskonnast) - ka siin on valimised pidupäev...

Mina ajakirjanikuna tunnen end võimude poolt lihtlabaselt altveetuna. See ülesköetud ootuste alandamine mõjus väga jõhkra ja sihilikuna. Aga jällegi tuleb ette Valgevene, kes "tellis" viimasteks parlamendivalimisteks kohale rahvusvahelised vaatlejad ja ... viis jälle läbi tüüpilise batkaliku näitemängu.

Miks? Miks afišeeritakse maailmale oma küünilisust? Mina ei tea, võin vaid oletada...

SM Sirõk

Mark Sirõkile hakkasid käerauad meeldima. Pärast lõbusat aktsiooni Eesti saatkonna juures aheldas ta nüüd end ukrainlaste aia külge.

Ma saan täiesti aru, miks meedia talle nii palju tähelepanu pöörab. Kloune on ühiskonnas ikka vaja - nii nagu Žirinovski või Markov siit, nii Sirõk meie poolt.

Käisime etendust Eesti saatkonna juures isegi vaatamas ja pean ütlema, et nalja sai palju - eriti kui miilits oma suurte tangidega tuli teda lahti lõikama (hmm, miskipärast olid miilitsal hiidtangid juba putkas ootamas).

Ega see talle kalliks ei lähe, esimestel kordadel ehk 500-1000 rubla piires kord. Kui see aga harjumuseks saab, pidi küll trahv tõusma. Nii et - lase edasi, saatkondi veel küll ja küll! Ainult sama numbrit teist korda enam vaadata ei viitsiks. Et siis: kas uus number või uus publik vaja leida.

Iseasi, et kui käerauad kohe nii meeldivad... Või mine sa tea, ka õrn piitsaplaks ja must lateks ... mmmm ;)

Kosmosesse!

Soovitan kõigile, kes Moskvasse satuvad, uut kosmosemuuseumi. Käisin avamisel. Väga uhke ja interaktiivne kõik, saab proovida erinevaid aparaate jne - vabalt võib veeta terve päeva. Taasavati pärast võimsaid laiendustöid just nüüd 12. aprilliks.

Asub teine VDNH metroo juures, eksida pole võimalik, suund raketile. Tõsi, mis pilet maksab, ei tea, teinekord on nad välismaalastele õite kallid.

Muidu aga Moskvas kevadlaks, mingi 12 kraadi vähemalt sooja ja linn hoopis teine, paksult õlut libistavaid ja kitarri tinistavaid seltskondi täis :)

Võõraviha

Vabandust kõige ees, kes on blogis pikalt sissekandeid oodanud. Ei sünni siin Venes midagi märkimisväärset, väikesed arengud, kõik ootavad, mis saab Sotši valimistest, kus esimene kord tulekul reaalselt vabad valimised (mööndustega).

Aga kirjutama pani jahmatus, kui lugesin delfist kommentaare oma loole siin eesti keelt õppivatest Vene tüdrukutest. Tublid üheksa tütarlast, verinoored, kes enamik pärit Vene provintsidest, murdnud end läbi Moskva ülikooli ja pingutavad kogu väest, et meie väikese riigi keel selgeks saada.

Ja kommentaarid: agendid! (kõige hullem oli veel eessõnaga 'mõrvarlikud', õnneks kustutas delfi selle ära). Tiblad! ah, lugege ise, kui tahate rohkem teada eesti kommentaatorite leksikast.

Need tüdrukud ei tea veel poliitikast peaaegu midagi, pronksimees tektias vaid hämmeldunud kulmukortsutusi - ja siiani on nad lihtsalt olnud nii Eestis kui selle keelest siiras vaimustuses. Aga nüüd näevad nad kahjuks ka seda teist, vihkavat Eestit. Mis sest, et seda on ehk vähe - aga niisugune mõnitamine võib päris suur shokk olla, mis kõvasti motivatsiooni vähendab.

Mul on ülimalt piinlik. Ja ehkki toetan sõnavabadust äärmuseni, tekkis eile esimest korda tahtmine kellelegi selliste asjade eest vastu hambaid anda. Sest tegu on äärmusliku vihkamise õhutamisega. Jälgid on sellised inimesed. Ja jah, õhutan viha sääraste vastu.

Ja jätan siinkohal kõrvale teise temaatika: endassesulgumise. Ärgu õppigu jah keegi meie keelt, elame uhke ja tundmatu saarekesena...