Nii, mõnikord rahvusringhäälingu uudistesse kõik Venemaal sündiv ei mahu. Siit eilne väike lugu, mis eetrisse ei jõudnudki. Noh, ei midagi erilist, lihtsalt Moskvas hetkel peateema, spekulatsioone täis, Putini ja Medvedevi tagasihoidlikele kinnitustele vaatamata.
Venemaa riigiduuma valmistub kiirkorras muutma põhiseadust, et pikendada presidendi ametiaega seniselt neljalt kuuele aastale. Võimalik, et juba homme (täna - reedel) kiidab parlament muudatused heaks.
--
President Dmitri Medvedev ei raisanud aega, et aastakõnes üllatuslikult välja pakutud lubadust realiseerima hakata. Temast saab esimene riigipea, kes hakkab muutma 1993. aastast kehtivat põhiseadust. Ettepaneku läbimineku korral valitseb tulevane Venemaa riigipea enam korraga mitte neli vaid kuus aastat.
Selles, et presidendi ettepanek läbi läheb, ei kahtle siin Venemaal aga keegi. Lisaks parlamendile peavad selle kiitma heaks ka kaks kolmandikku regionaalseid esinduskogusid, aga võib eeldada, et kõige tõenäolisemalt annavad oma toetuse kõik piirkonnad. Praeguste plaanide järgi läbib ta riigiduumas aga kõik kolm lugemist juba esimesel päeval ehk siis homme.
Eeskätt käivad Moskvas muidugi spekulatsioonid selle ümber, et kelle jaoks presidendi ametiaja pikendamine mõeldud on – kas Medvedevile või hoopiski praegusele peaministrile Vladimir Putinile? Ja et kui Putinile, siis kas laseb ta end tagasi valida kohe järgmisel aastal või ootab ikkagi Medvedevi ametiaja lõpuni?
Kremli allikad on siin ajakirjanikele rääkinud, et tegemist pole mitte Medvedevi, vaid justnimelt Putini plaaniga, mis töötati välja juba eelmise aasta keskel. Aga nad tunnistavad ka, et kogu arutelu varjab täielik saladusteloor, umbes sarnane nagu enne Medvedevi nimetamist presidendikandidaadiks. Ehkki kuuldusi presidendi ametiaja pikendamisest oli olnud varemgi, tuli selle väljaütlemine väidetavalt ka kõrgematele ametnikele täieliku üllatusena. Näiteks ei suutnud keskvalimiskomisjoni esimees Vladimir Tšurov pärast Medvedevi kõnet ajakirjanikele muud öelda, kui et süsteem on valmis... aga mingeid lisadetaile ta ei pakkunud. Nii jäävadki ka kõik praegused spekulatsioonid justnimelt selleks – spekulatsioonideks.
Aga täpsemate andmete puudumisel on kuulujutte palju. Nii räägitakse, et Putin vihkab oma peaministri ametit tõeliselt ja praktiliselt valitsuse tööd ei juhata. Kummatigi on ka Vene press hakanud viimasel ajal, eriti finantskriisi tingimustes, hakanud kirjutama Putinist suurema kriitikaga kui kunagi varem.
Ka presidendi ametiaja pikendamisel on mõistagi oma kriitikuid. Ja mitte üksnes liberaalsest opositsioonist – ka näiteks osad kommunistid leiavad, et president võiks praegu tegelda pigem majanduse päästmise kui teisejärgulise põhiseadusmuutmisega.
Ja esimese selgelt nähtava märgina Venemaad kägistavast kriisist teatas Keskpank üleeile, et laiendab valuutakoridori, mille raames rubla saab kõikuda. Sisuliselt tähendab see järkjärgulist devalveerimist 10-15% jagu. Seda pärast arenguid, mil keskpangal on tulnud maksta rubla toetuseks koguni seitse miljardit dollarit päevas. Ja kus naftatoodang on kukkunud kuni veerandi võrra – rääkimata langenud hindadest.
Väga selget arusaama, kuidas selle kõigega toime tulla, vähemalt nähtavalt ei paista. Kuid tulevasel valitsejal ongi rohkem aega – kõige tõenäolisemalt jääb järgmine president Venemaa etteotsa vähemalt 12-ks aastaks.
No comments:
Post a Comment