Snaiper!

Sain hakkama üllatava saavutusega - käisin Kalašnikovi muuseumis, kus oli võimalik tiirus tulistada. Ja kõik kümnesse - terroristile pähe, sõdurile südamesse, märklauale keskele. Kohalikud tulid kättpidi õnnitlema, et kus nii laskma õppinud? Aga polegi kuskil, elus ehk paarikümnel korral tulistanud varem. Tea siis, pime õnn või mis iganes.

Aga nüüd pärast väikest pausi Moskvas tagasi. Käisin korra Eestis pabereid ajamas ja siis Iževskis soomeugri ajakirjanike kokkutulekul. Seal ka Kalašnikovi muuseum.

Ugrimugri konverentsi kohta... kuidas nüüd viisakalt öelda - kui kuulsin kuuendat ettekannet teemal kui hea on "Venemaa föderatsiooni president Dmitri Anatoljevitš Medvedev", pidasin paremaks lahkuda. Ja mis kõige hullem, sama väljendit pidin kuulama ka õhtustel nö südamest südamesse vestlustel. Kreml on saanud hakkama suurepärase saavutusega. Jah, inimesed kardavad, aga ei midagi enamat, kui et vale sõna korral raha enam ei saa. Ja ongi kõik lojaalsed.

Muidu on Iževsk Vene relvatootmise keskus. Ja kui nii võtta, siis kontrollivad soomeugrilased täiesti märgataval määral Vene relvatööstust, neid on seal ikkagi oma 30% jagu.

Sattusin juttu ajama ka töölistega, kes rääkisid uhkusega Iskanderi rakettidest. Tea, kas mõne sõjasaladuse ka välja lobisesid, kuid olid sügavalt nördinud, kui ütlesin, et väidetavalt pole nad nii head midagi. Kinnitasid, et on küll. Kes teab.

Kuid jah - neid ootavad ees halvad ajad. Kriis on nii tõsine, et isegi Vene relvatootmise südames ei päääse suurtest vallandamistest. Nagu üks inimene väitis, siis u 40 000 töökohta läheb kohe - seda 600 000 inimesega linnas. Nii et vaatamata suurtele sõnadele ei jätku raha isegi relvadele...