Wednesday, December 10, 2008

Au Savisaarele


Igasuguse irooniata. Ma pole mingil juhul Savisaare valija, aga seekord näitas ta üles tõeliselt riigimehelikku käitumist.

Midagi pole parata, aga juhtus nii, et Tallinna kultuuripäevad algasid teisipäeval, mil olid ühtlasi patriarh Aleksius II matused. Üleriigiline lein. Aga mis saab siis Tallinna kontserdist?

Olin kaunikesti nördinud, kui kuulsin, et leinale vaatamata pidu ikkagi toimub. Et kuidas sa lähed võõrasse, leinavasse koju ja hakkad seal pidu panema?

Aga mis pidu - Tallinn esitles väga ilusa ja armsa Aleksius II mälestuskontserdi. Elegantene, sünnis ja liigutav lahendus. Ja uskuge, venelased oskavad sellistest asjadest lugu pidada. Linnapea Juri Lužkov leidis igatahes oma väga tihedast ajakavast aega, et kahel korral Eesti üritustel käia. Niisamuti sai Eesti üle hulga aja positiivset meediakajastust sellega, et Tallinnasse plaanitakse Aleksiuse väljakut.

Nii lihtne see sageli ongi. Olen lühikese aja jooksul Moskvas kogenud, et venelastega on suhelda üllatavalt kerge, kui nende vastu veidigi lugupidamist ja austust üles näidata. See näib olevat peaaegu maagiline võluvõti nende südamesse. Ja mida see maksab? Tegelikult sageli ei tähendagi see enamat, kui lihtsalt korralikku lastetuba.

Mul on hea meel, et vähemalt Savisaar suudab meie poliitikutest ajada venelastega ja Venemaaga pragmaatilist poliitikat. Muidugi võib alati taguda rusikaga vastu rindu ja nõuda oma õigust, aga kas see tõesti Kremli suhtumist leebemaks muudab? Lubage naerda. Väikesed, mittemidagimaksvad austusavaldused aga pigem küll.

Ja mul on häbi nende juhtpoliitikute pärast, kes oma rahvuslikus väikluses ei suutnud end selleni viia, et kasvõi väikest kaastundetelegrammi Moskva saata.

Jah, Kremli poliitika võib olla reaalpoliitikast lähtuv. Ent sedagi tundub olevat aeg-ajalt kummaliselt raske tunnistada, et suurel riigil nagu Venemaa on reaalsed huvid, mis meile ei pruugi meeldida, kuid mille vastu annab väga vähe ära teha.

Vene inimese südant võita on aga imelihtne. Päriselt, nad ei vihka siin Eestit. Vaatavad ehk vaid imestusega meie sammude peale - a'la "no kas see pronkssõdur teile tõesti nii ette jäi, et olite valmis kolmandikku oma elanikkonnast solvama?"

No comments: