Riiklikul tasandil tellitud rahvavaenlaste näidishukkamine jäi ära. Eesti oma prompartei protsess kukkus läbi. Au Eesti kohtusüsteemile selle eest.
Väga hirmutav on aga lugeda väiteid rahva õiguspäraste ootuste eiramisest ja vajadusest "riigivaenlased" piltlikult kõigele vaatamata üles puua. Seda meie kõrgeimate valitsuspoliitikute poolt.
Mina elan praegu riigis, kus Kremlist tulnud kõne peale langetataksegi just selline otsus "nagu vaja". Tuntuim näide mõistagi Hodorkovski ja tema kaaslased. Üldiselt rahva enamuse tormilise aplausi saatel.
Ja samas on venekeelne blogosfäär Eestis praegu täis imetlusavaldusi (ka parastamisi, aga neid võis oodata): Eesti tõestas ennast riigina, millest siinpool Narva jõge võidakse vaid unistada. Küllap ei jää see märkamata siingi. Vaat nii saamegi oma idanaabrit mõjutada - mitte igapäevaste vihkamisminutite, vaid positiivse eeskujuga. Kohtuotsus sõitis Eesti kriitikutele kõvasti jalgadesse.
Loodan, et ringkonnakohtul jätkub samasugust meelekindlust poliitilisele survele vastu seista. Eestist ei tohi saada telefoniõiguse riiki.
Pealegi, jättes kõrvale juriidilised nüansid, oli õigeksmõistmine ainuvõimalik otsus. Karistada tohib ainult neid, kes reaalselt laamendavad. Minu teada piirdus pronksinelik aga vaid üleskutsete ja organiseerimisega. Mis läheb elementaarse sõnavabaduse alla. Ja mis peab prevalveerima igas olukorras. Kui selle hinnaks ongi mõned purukspekstud aknad ja põletatud autod, siis olgu pigem nii.
2 comments:
Aamen!
Krister, kas Sa ei võta mitte endale samasuguseid õigusi omapoolse õigeksmõistvusega nagu mõned mehed, mõnda aega tagasi võtsid pronksneliku ette süüdi mõista?
Kohtu otsustega on nii, et nende kohta saab ainult konstateerida: "nii kohus otsustas". Lisaks kohtu otsusele on olemas igaühe subjektiivne õiglustunne ja sinna ei saa midagi parata, et ühel on see ühtmoodi ja teisel teistmoodi.
Eelarvamuslik õigeksmõistmine või takkajärgi halleluujatamine on umbes sama täbar kui ette süüdimõistmine. Mul on seejuures raskusi Sinu kui ajakirjaniku kreedost arusaamisega. Või saan ma ajakirjaniku rollist valesti aru?
Post a Comment