Küll kuulen siin sageli kurtmist, et oli meil tore ühine kodumaa, aga vaat nüüd... Ja et kuidas me aru ei saa, et Ameerika maksab meile venevastase hoiaku eest. Ja et meie loomulik valik oleks ikkagi oma hea naaber Venemaa, kes on - olgu, tunnnistagem - teile ehk ka veidi liiga teinud, aga kui palju ka andnud! Unustagem minevik, elagem tulevikus! Üheskoos!
Mina olen nõus. Võrdne ühendus võrdsetel alustel. Ei mingit noorema-vanema venna suhet, vaid võrdsed partnerid. Demokraatlikus õigusriigis. Tehtud!
Soovin südamest Venemaale nende eelduste täitumist. Siis võiks abieluüleskutset ju tõsiselt kaaluda. Umbes nii nagu Teele saatis Kiire Venemaale :) Ainult et praegu eksisteerib küll "ukradina", aga reaalset armastust vaba ja demokraatliku ühiskonna vastu ei näe me täna Kremlis teps mitte.
Aga minu poolt: Kiir, hakka põllumeheks! Omalt poolt luban, et teen ühe pisikese enda võimuses oleva asja: ei toeta enam kunagi neid, kes mu head naabrit heast peast solvavad, näiteks mõttetu sõjaga ühe monumendi kallal.
No comments:
Post a Comment