Sotši pidi olema see koht, kus pannakse alus uuele Venemaale. Linnapea ennetähtaegsed valimised pidanuks näitama, et Kreml suudab kohaneda ning vähemalt kohalikul tasandil juurutada taas demokraatiat. Ikkagi on Sotši ju olümpialinn!
Sestap on gorod-kurort praegu paksult täis välismaalastest ajakirjanikke, kellest paljud jälgisid põnevusega siinset debatti nädalaid, justkui oleks küsimus USA uue presidendi isikus. Ja kõik oli võimas - 26 kandidaati!
Aga siis ütles Kremli närv üles. Valimisteks jäeti järgi vaid kuus. Kogu meedia suleti kõigile. Ainukesena näitasid telekanalid Ühtse Venemaa kandidaati ja praegtust linnapea kohusetäitjat Anatoli Pahomovit. Kes loomulikult ka ülivõimsalt võitis.
Ehk - täpselt nagu Valgevenes. Nii nagu ka diktatuuririikidele iseloomulik ülisuur eelhääletajate protsent.
Sõnaga, ei tahetudki paremat, aga tehti nagu alati - ja milleks siis kogu see tsirkus! Tehku nagu alati, aga peab seda siis kõiki vaatama kutsuma?
Muide, Valgevenega võrreldes tulid kohe heldinult meelde sealsed poolerootilised lasteshowd (vt pilt tänasest Sotši valimisjaoskonnast) - ka siin on valimised pidupäev...
Mina ajakirjanikuna tunnen end võimude poolt lihtlabaselt altveetuna. See ülesköetud ootuste alandamine mõjus väga jõhkra ja sihilikuna. Aga jällegi tuleb ette Valgevene, kes "tellis" viimasteks parlamendivalimisteks kohale rahvusvahelised vaatlejad ja ... viis jälle läbi tüüpilise batkaliku näitemängu.
Miks? Miks afišeeritakse maailmale oma küünilisust? Mina ei tea, võin vaid oletada...
No comments:
Post a Comment