Nii, sattusin Poola. Vahva asi, Solidaarsusrong Lech Walesa Nobeli rahupreemia veerandsajandi meenutuseks. Nobeli laureaadid jätavad tänagi kõik väga sisendava ja energilise mulje.
Aga veel Vene bürokraatiast. Saime aru, et kaameraga pole üldsegi veel kõik korras. Vene tollikoodeks koosneb kolmes köitest, kus iga paragrahvi (või ka päris mitte iga, võta sa kinni) koha käib omaette valitsuse määrus ja/või tolliameti peadirektori seletuskiri, kuidas seda tõlgendada. Vaat selline õigussüsteem siin.
Mis tähendab: minu partner ja kaameramees jne Anton tõi kaamera sisse, kuid selgus, et Vene resident tohib seda teha vaid paariks nädalaks. Mistõttu pidime kõik asjad(!!) uuesti välja tooma, sest nad olid ühe nimekirja peal. Nüüd tagasi minnes üritame nad möllida minu nimele, aga on võimalik, et see ei tööta, sest mingi kiri on ikkagi Antoni nime peal. Ei välista, et tuleb sõita veelkord kõigi asjadega tagasi Eestisse.
Seni aga teeme jõu- ja ilunumbreid. Kahepeale 40+ kilo ehk sõjaväelastele nii palju ei tundukski, aga need pakid on suhteliselt ebamugavad, nii et jõuame igale poole alati higist läbimärjana. Eriti tore on 'bazooka', statiiv, mis kohe katki läks ja tähendab praegu vaid 11 lisakilo, mida tankirusikat meenutavas kandekotis kaasas tassida.
Täna aga Venemaal kurb päev. Rahu Aleksius II põrmule!
No comments:
Post a Comment